Autor: Urbo Vaarmann, 12.06.2025
Orjus 2.0 – see ei tule enam raudketis, vaid Exceli tabelis ja nõukogude koosolekul. Raha läheb välja, vastutus hajub, ja rahvas peab vait olema. Plaan B ei tee nägu, et kõik on korras. Me ei lepi süsteemiga, kus eestlane töötab, aga kasu saab võõras. Meie rahvas on väärt rohkem – ja me võtame selle tagasi.
Kus on Eesti riigi tugi ühistegevusele?
Kui tahame Eestist tugevat, sidusat ja tulevikukindlat riiki, siis ei piisa ainult loosungitest ettevõtluse toetamisest. Meil on aeg küsida valjult ja selgelt:
Miks ei toeta Eesti riik ja valitsus sama jõuliselt ühistegevust nagu tehakse seda Soomes, Leedus või Ameerika Ühendriikides?
Soomes – ühistegevus on majanduse nurgakivi
Soomes on ühistulised pangad, kauplused ja energiavõrgud elu loomulik osa. Nad annavad inimestele tööd, hoiavad kasumi kogukonnas ja toovad jõukuse sinna, kus elavad kohalikud.
Ameerikas – kogukonnad loovad ise oma tuleviku
USAs toetab riik aktiivselt kooperatiivset tegevust maapiirkondades – alates elektriühistutest kuni ühisrahastus platvormideni. Seal mõistetakse, et rahva enesetegutsemine on tugeva riigi alus.
Leedus – ühistud saavad tuge, mitte tõkkeid
Ka meie naaberriik Leedu on arendanud viimastel aastatel aktiivselt ühistegevust, pakkudes selleks maksusoodustusi, tuge rahastuse leidmisel ja soodustades koostööd kohalike omavalitsustega.
Aga Eesti?
Eestis räägime küll ettevõtlusest ja innovatsioonist, aga ühistegevus on jäetud tagaplaanile. Selle asemel soosib riik suurkorporatsioone, välismaiseid panku ja globaalseid platvorme, mis viivad meie raha välja ja jätavad meid sõltuvusse.
Selle asemel, et:
- toetada kohalikke ühistuid,
- aidata rajada rahvale kuuluvat panka,
- ja anda hoogu oma investeerimisvõrkudele…
- …me loovutame enda võimalused välisrahale ja võõrastele otsustajatele.
Ühistegevus ei ole nostalgiline minevik, see on tuleviku Eestimaa.
Meie – Plaan B meeskond – teame, et ühistegevus ei ole ajale jalgu jäänud mõiste, vaid rahva jõu tegelik väljendus. Kui eestlased ühendavad oma jõud, kui raha jääb kodumaale, kui otsused sünnivad kogukondades, mitte kusagil kontorites Brüsselis, Londonis või Helsingis…siis sünnib uus Eestimaa – päriselt vaba ja ise otsustav.
On aeg, et riik toetaks ühistegevust – mitte takistaks. Me ei vaja tühje sõnu.
Me vajame: seaduslikku ja rahalist tuge ühistegevusele, Eesti riigi selget otsust toetada oma rahvast, mitte ainult suurkorporatsioone, ja poliitilist tahet, mis seab Eestimaa inimesed esikohale.
Ühistegevus on meie rahva jõud. Aga see jõud vajab tuge, mitte tõrjumist. Kui Eesti valitsus tõesti hoolib rahvast, on aeg seda ka tegudes näidata.
Plaan B seisab selle eest, et ühistegevus saaks Eestis selle koha, mida ta väärib – kesksele kohale meie tulevikus.
